Mürgisest maailmast

Sa sülitasid näkku  mürgise tõe, et armastust polnudki, see sai ammu otsa ja irvitasid näkku, et haavata mind. Sa sülitasid näkku oma suurte kogemuste pagasiga noorte meestega hullamis lood- su hooplevad uudised tõid hetkeks vaid šoki.
Jah, see pauk lõi hetkeks mind  jalust, kuid ära sa arva, et lagunesin valust. Ei sekunditki halastust, ei ainsatki pisarat, ma nägin su tühjust, su maailma kisavad. Niipea kui mu selja taga sulgus see uks, sai selgeks, et lakkas mu südame tukse su jaoks. Ma olin taas terve, su mürgine vari mu elust nüüd kaob.
Sa oled nüüd vaba ja tõmba uttu mu teelt, jätka rahus seda rada mille valmistasid ette noorema mehega. Kuid tea see saast on su endale koorem, mis hävitab moraali, olgu su keha noorte meeste turg. Sa oled vaid tühi koht, provokaator ja rämps, su tegude taga on viha ja paanika. Nüüd mina vaid naudin, kuis tõmbled sa kõikjal, et moraalselt mind murda- kuid see on su oma piin.
Ma naudin su paanikat, sest olen ju teel, ma sammun vaid edas, ei tagasi vaata. Sa elad oma valudes ja "rikastes" tegudes,. See kõik on mu jaoks läbi. Sa oled null! Üks räpane õppetund, mis tegi mind tugevaks. Ma valin nüüd ise kuhu keeran ja lähen, su mürgisest maailmast sain kordades vägevaks!